Uuel nädalal uue hooga

Sel nädalal on meil kavas Introduction Week. Taas üks tihe-tihe nädal. On tegevusi hommikuti ja samamoodi õhtuti. Kogu sissejuhatus lõpeb laupäeval suurejoonelise õhtusöögiga. Ja sellest järgmine nädal, muide, on mul puhta tühi, kuna õppetöö algab mul alles 6. septembril. Tõesti ei tea, mida oma ajaga ette võtta.. joosta ka ju terve päeva ei kannata.

Üleeile veetsin oma 3 tunnikest koolis arvutiga, kuna mul kodus hetkel internetti ei ole. Oli asju ajada, viimaks said aetudki. Ja tänaseks on jälle üht-teist ajada. Peale seda sain veidi enne kella 7 õhtul Carolinega kokku, haarasime 7 Elevenist kohvid ja istusime maha ja muljetasime. Mõnus oli. Ainult viimaks, kui päike pilve taha läks, hakkas kaunis külm. Läksime lahku peale kella 8, tema läks sõbranna juurde, mina aga koju. Jõudnud koju, leidsin, et miskit tarka mul niikuinii teha pole. Läksin jooksma. Oh, oli mõnus. Duši all käidud ja söönud kerge õhtusöögi, vaatasin filmi "My Architect", lugu kuulsa arhitekti Louis Kahni pojast, kuidas viimane üritab leida sidet oma kadunud isaga läbi tolle arhitektuuriliste meistriteoste ja inimeste, kes temaga töötasid. Kusjuures, kas teadsite, et Louis Kahn sündis Saaremaal, Kuressaares ja emigreerus sealt 1905. aastal, 3 aastasena? Mulle meeldis. Magama läksin pisut peale keskööd.

Eile ärkasin kerge üllatusena üles juba kell 9. Laisklesin mis ma laisklesin veerand tunnikest voodis, suutsin end viimaks üles ajada ja enne hommikusööki jooksma minna. Ilm oli superilus! Päikeseline ja soe. Eile tegin esimest korda intervalltreeningut. Uuuuuuhhh, kui raske oli! Aga hakkama sain. Homme jälle see hirmus intervall, täna ilmselt lihtsalt pool tunnikest sörki, seda loomulikult kui ilm lubab, kuna kogu elu keerleb ilma ümber. Peale jooksu oli kõht kaunis tühi, täitsin ta munaga ja kallasin peale tassi kohvi, kõik sai korda.

Kella 11 paiku seadsin sammud kodunt välja ajutist elamisluba taotlema. Pidin täitma ankeedi ja veidi ootama, kuna inimesi oli suhteliselt palju, kuid umbes kella 13 paiku olin vaba. Elamisloa peaksin saama 2-3 nädala jooksul ning alles siis saan nn isikukoodi taodelda. Kuna külmikus oli minu riiulitel väga nutune seis (3 muna, tilk kohvikoort ja või), pidin käima ka poes. Ostsin mõnusa varu jälle valmis. Ebameeldiv oli see, et tolles poes, kus käin, töötab üks eriti nõme mees, kes peaaegu alati mind röövib. Täna lasi ka mu 2 munakarbi asemel läbi 3, miinusesse oleksin jäänud 18 DKK võrra. Küsisin tagasi. Ühe korra röövis ta vist mind veel, aga siis ei pööranud ma sellele tähelepanu. Nüüdsest teen seda igakord kui ta mu kassiir on. Ebard.

Ahsoo, pärastlõunal pesin ka esimest korda siinse aja jooksul oma pesu. Oli ikka korralik hunnik küll, aga nüüd on kõik puhas. Hurraa!

Eile toimus meil Introduction Weeki raames ka üritus Meet & Mingle, kus tutvusime vahetusüliõpilastega. Loomulikult, kui pidin kodunt lahkuma, sadas kõige hullemat vihma üldse ja 2 minuti jooksul olid mu teksad nii märjad, nagu oleksin vannis mõnusa kümbluse teinud ja tennised, mis on tänagi veel niisked, olid 100% ulatuses läbi vettinud. Aga üritus, ülesehituselt nägi asi välja nagu speed dating.. ilma kohtinguta. Kõlab põnevalt, aga 2x45 järjest rääkimist, 6-7 minutit inimese kohta, tüütas ja väsitas viimaks ära. Rahvast oli jälle palju ja sai mõnede huvitavate karakteritega vestelda. Koju jõudsin umbes kella 23 paiku, läksin peatselt peale hambapesu magama.

Täna läksin pärastlõunaks kultuuripäevale. Kui silma lahti tegin kell 9, oli ilm jälle imeilus. Kui voodist tõusin kell 10, sadas vihma. Kui lahkusin kodust 11.30, sadas nagu oavarrest. Jõudnud kohtumispaika, paistis päike. Uskumatu... Igaljuhul, nägime linna, väga lahedaid kohtasid. Aga meie tuur lõppes varem, kuna tuule ja vihma kooslus oli nii talumatu, et otsustasime otsad kiiresti kokku tõmmata. Täna õhtul on meil taas kavas pidu, kuid see on alles kell 22, kui ilm veel kannatab, lähen kodus kiirele ringile ja loen ehk pisut raamatut või midagi. Keha eest tuleb hoolt kanda ju :)