Kuna mul endiselt kodus internetti ei ole, tuleb järgminegi postitus kogu eelneva nädala ulatuses. Eelmine nädal oli mul 100% vaba ja plaanitu. Lugesin raamatut, sõitsin rattaga ringi, käisin mitu õhtut rannas päikeseloojangut vaatamas, külastasin kontserti, käisin lennujaamas ja veetsin sõpradega aega. Pidime neljapäeval ka Malmösse minema, aga Krista jäi haigeks ja lükkasime mineku järgmisele reedele.
Nädala esimene pool oli suhteliselt üksluine. Peamiselt lugesin raamatut, sõitsin rattaga ringi ja käisin rannas jalutamas. Esmaspäeval käisin koolis ja sain õpilaskaardi, millega laenutasin endale 4 raamatut, millest ühega sain neljapäevaks ühelepoole.
Neljapäeval toimus meil kooli baaris (jah, meil on selline asi koolis, nimega Nexus - kui tunned vahetunnis janu, võid vabalt minna võtta topsi õlut.. oled sina õnnelik ja teisedki) semestri avapidu. Peo alguseks oli märgitud 20.00, kuid juba kell 16.00 toimus seal pidu täie hooga. Kogu muruplats oli hõivatud oma 200-300 üliõpilase poolt, õllekaste oli lugematu arv ja muusika jõudis kõigi kõrvu. Marloes kutsus mu kella 17ks enda juurde õhtusöögile, sõime salatit ja jõime veini. Naljakas oli see, et tema ühikas ei ole veiniavajat, mistõttu oli ta sunnitud pudeli avama küüslaugupressi otsaga. Olgu mainitud, et esimese pudeli avamisel oli meil mõlemal pettekujutelm, et asi võtab kaua aega ja peab kõvasti pressima. Tühjagi. Kork kukkus pudelisse juba peale 3 sekundit pressimist ja jumalate nektar leidis oma tee nii Marloesi dekolteele kui minu silma. Teise pudeli avamisel aga probleemi ei olnud ja kork kukkus äärmiselt sujuvalt pudelisse. Oskused arenevad meil siin helikiirusel. Hakkasime 19.30 paiku Nexusesse väntama ning kui sinna jõudsime, leidsime eest meeletu järjekorra. Võtsime end 5 minutiks järjekorda, ent peagi kohtasime teisi neidusid, kes olid oodanud 2 tundi ja polnud ikka veel sisse jõudnud. Ilmselgelt andsime alla ja läksime siis Nexuse akna taha mõnusa laua taha istuma. Ülinaljakas oli purjakil noori läbi akna vaadata ja nende kentsakaid tantsuliigutusi silmitseda. Olid ju teised juba pealelõunal tipsutamisega alustanud, ei saa kuidagi pahaks panna omanäolisi tantsuvõtteid... Kuna väljas oli ka kaunis külm, lahkusime enne kella 22.
Reedel saime neidudega kell 16.00 Tivolis kokku. Meil on õpilaskaartidega 26. septembrini Tivolisse prii sissepääs, küllaga kui atraktsioone tahame kasutada, peame maksma. Ausalt öeldes ei kipu. Käisime tiirukese seal ära ja enne kella 18 väljusime, kuid kuna plaanisime sinna kella 22ks tagasi minna kontserdile, tegime vahepeal aega parajaks. Käisime Fabienne ja Marloesiga väga vahvas tervislikus kohas nimega Chilimili söömas. Kui keegi teist Kopenhaagenisse mulle külla tuleb, on üks peatustest kindlasti seal! Peale seda käisime poest läbi, ostsime janu kustutamiseks endale juua (alkoholivaba) ja läksime Marloesi juurde ühikasse, kus olime umbes 2 tundi. 21.30 saime teistega Tivoli ukse taga kokku ja läksime kontserdile. Ansambel, kes mängis, oli The Big Fat Snake. Rahvast oli väga palju, muusika oli lahe ja ilm oli ka suhteliselt soe. Väga vahva oli. Saime kontserdielamuse puhta tasuta. Kõige meeldivam on, et neil on iga reede seal kontserdid ja me saame kuni 26. septembrini neid tasuta külastada! Vahi vahi! :)
Laupäevaks oli meil kokku lepitud kella 12ks randaminek. Ilm oli imeilus, täiesti pilvitu ja päikesepaisteline. Istusime rannas umbes 1,5 tunnikest ja nautisime ilma ja vaadet merele. Enne lahkumist ostsime ka ülimaitsvat jäätist seal alaliselt resideeruvast haagisest. Tagasiteel põikasime läbi poest, kuna meil oli kavas teha peanut butter lunch. Idee oli proovida kõikvõimalikke peanut butter sandwichide variatsioone, mida kuulnud olime. Materjale jagus meil lisaks päklivõile ja saiale ka moosi, šokolaadihelveste, kodujuustu ja vahukommide näol. Sel suvel, kui Hawaiil olin, ütles mulle üks noormees, kui maitsev on mikrolaineahjus tehtud peanut butter sandwich, mille vahel on sulanud vahukommid. Ma olin äärmiselt skeptiline selle suhtes ja ausalt öeldes kõlas see parajalt rõvedalt. Teisedki ei olnud vaimustatud antud kooslusest. Müts maha ja võtan sõnad tagasi, kuna just see võileib oli konkurentsitult meie kõigi arvates parim. Ilmselgelt olid meil kõigil kõhud super täis peale seda lõunasööki ja väga midagi enam hiljem ka ei isutanud. Kella 19ks läksin lennujaama Johannale vastu, kes saabus otse Hawaiilt ja veedab Kopenhaagenis nädalakese. Jällenägimisrõõm oli niivõrd suur, et kiskus pisara välja. Me ei olnud näinud üksteist terve kuu. Veetsime kogu õhtu, öö ja ka eilse päeva koos. Maru vahva oli rääkida suveseiklustest ja meenutada kõike. Oleks kogu meie armas seltskond koos olnud, oleks veel eriti super olnud... Eile käisime linnas window shoppingut tegemas.. aiai, kui palju asju koju kaasa tulla tahtnuks. Siiski, korralik mantlike või jopekene oleks suisa vajalik, kuna siinne ilm kisub kangesti kargeks ja on mu tervisele korraliku löögi juba andnud väljakannatamatu nohu, kurgu- ja peavalu näol.
Tänasega algas nädal number 36, mis tähendab, et mul algab kaks kursust, üks neist esmaspäeval, täna, kell 11.40 (Intercultural Business Communication) ja teine neljapäeval kell 09.50 (Spanish/Spanish-American Studies). Lõpuks ometi saab hakata midagi kasulikku tegema.. Taani keele kursus (ilma ainepunktideta, lihtsalt ajaviiteks.. ja keeled on alati kasulikud) algab mul 37. nädalal, ilmselt teisipäeviti, Fundamentals of Marketing 38. nädalal kolmapäeviti ja Oral Communication Skills in English 39. nädalal reedeti. Selleks ajaks on mul päris tihe graafik kujunenud, kus ilmselt iga päev pean õppimisega tegelema. Paistab, et saan targaks siin :)





Sa juba oled tark!
ReplyDeleteAga lisatarkus ei tule kunagi kahjuks :)
xx
Veinipudelipritsi on vist kõik veinisõbrad (ja joodikud) omal nahal ära kogenud. Olen endalgi mõned heledad särgid värvitud saanud.
ReplyDelete