Ülevaade nädalalõpust

Eelmisel nädalalõpul toimus üht-teist, tahtsin kogu aeg juba kirja panna, mis toimunud on ja millega hakkama oleme saanud, aga kuna internetiga on lood nagu nad on, pidin seda pidevalt edasi lükkama. Nüüdseks on juba mitu päeva möödunud ning väga detailset ülevaadet enam ma anda ei suuda, kuid tähtsamad asjad saavad ikka kirja.

Neljapäeval läksime pealelõunat loomaaeda. Minu jaoks oli see väga suur, aga näiteks Fabienne ütles, et neil Saksamaal on ainult Aafrika osa nii suur kui kogu siinne loomaaed. Aga hea oli vaadata, et vastupidiselt Eesti loomaaia asukatele on siinsetel loomadel ruumi liikuda ka. Tegelikult olid meil loomaaias ette nähtud grupimängud, aga me otsustasime kohe alguses "ära kaduda". Üksi oli palju parem käia ja ringi uudistada. Õhtul oli meil pidu kohas nimega Park. Koht oli väga lahe, aga inimesi oli hirmus palju, tantsidagi oli pea võimatu ja ei pea vist mainima, et enamik pidulistest oli tugeva alkoholi mõju all, mistõttu jättis kogu pidu viimaks keskkooli peo mulje, kus peamisena jäi silma paaritumistantsule sarnane liigutustesari. Taaskord lahkusin juba veidi peale kella 12, kuna ei tundnud, et seal väga kaua olla tahaksin.

Reedel käisin hommikul koolis infot majutuse ja kursuste ja eksamite kohta saamas ja peale seda sõitsin koju. Käisin jooksmas ja lugesin raamatut ning 18-19 vahel sain Kerli ja Triinuga kokku, kes käisid Taanis tänavakorvpalli võistlustel. Võtsime 7 Elevenist üht-teist ja läksime Nyhavnisse istuma. Vahva oli, ilm oli ka superilus. Kella 20 paiku sain Carolinega kokku ja sõitsime Krista juurde istumisele. Nad olid juba kell 17 alustanud, tegid wokirooga ja puha, aga meie läksime selleks ajaks, kui kõik lihtsalt istusid ja nautisid seltskonda. Kuna Caroline oli väsinud ja ma isegi maru terav polnud, läksime umbes kell 23 ära.

Laupäeva hommikul läksin neidude korvpalli vaatama. Eesti neiud võitsid, hurraa!!!!! Nii tore! Väga põnev oli nende mänge vaadata, kahju, et ma finaali ei näinud, kuna olin sel ajal koolis Welcome Dinneril. Peale hommikusi mänge sõitsin korra Krista juurest läbi, vaatasin, millega ta tegeleb. Ta oli 3 tundi koristanud eilse istumise tagajärgi, kuna peale meie lahkumist kestis üritus veel pikalt edasi. Aga Welcome Dinner ise oli väga tore, toidud olid imelised, rahvast palju, aga seegi üritus muutus hiljem kõigile üritustele sarnaselt veidi keskkooli peoks, sealt lahkusin ka umbes 23 paiku. Päris naljakas oli peokleidiga läbi linna rattaga sõita.. kogemus missugune. Mu majarahvast ei olnud kodus, kuna nad läksid kellegi 40. sünnipäevale, seega oli kodu minu päralt.

Pühapäeval ärkasin alles kell 12 üles. Sõin hommikust ja koristasin veidi, kuna tolmurullid hakkasid varvaste vahele vaikselt jääma. Lõpptulemust oli nii hea vaadata. Peale seda vaatasin veidi telekat, lugesin raamatut ja kell 16 otsustasin minna randa istuma. Hüppasin rattale, sõitsin randa ja istusin seal tunnikese. Väga mõnus oli istuda, päike paitas selga ja vaade merele, kus töötasid tuuleveskid ja manööverdasid laevad, ujusid inimesed ja sõitsid purjekad, tegi kuidagi rahulikuks. Peale kella 17 läksin tagasi koju ja selleks ajaks oli mu majarahvas peolt tagasi jõudnud. Sõin veidi ja lugesin raamatut. Hakkasin just tukastama, kui Krista saatis sõnumi, et kell 19 on tema juures filmiõhtu. Vaatasime tema ja Fabiennega Love Actually, filmi, mida kõik vähemalt kümme korda näinud oleme, aga alati uuesti tahame vaadata, sest see on nii hea. Hea tuju film. Tagasi koju jõudsin veidi enne kella 23. Sõin veidi ja lugesin raamatut. Lugenud 3 peatükki, mõtlesin, et tukastan pisut, aga enda üllatuseks ärkasin üles kell 6 hommikul, raamat küljele kukkunud ja tuli endiselt põlemas. Kustutasin siis tule ära ja magasin edasi kella 10ni.

Kogu see nädal on mul vaba. Plaanime minna neljapäeval Malmösse suurema grupiga, end eks siis ole näha, mis saab. Kui ilm on ilus, lähen vaatan tänagi rannas ringi või sõidan linna vahel.

Allpool mõned pildid loomaaiast ja muust, mis eelmisel nädalal aset leidis.

Neljapäeva õhtu Park'is

Mõnus istumine Krista juures

Eesti neiud palliplatsil aktsioonis

Fabienne ja Kristaga Welcome Dinneril

Pidu ja folk dancing

Teisipäeval oli meil plaanitud õhtusse buddy dinner (siinse nn buddy korraldatud õhtusöök) ja hiljem pidu kohas nimega Vega. Kuna minu CBS e-mail ei funktsioneerinud, ei saanud ma informatsiooni, kus minu buddy dinner toimub, mistõttu jäi minul minemata. Kella 18 paiku sain ainult sõnumi "Where are you?" ja sellega asi piirdus. Kurb. Selle aja kasutasin hoopis jooksmiseks ja kodus lugemiseks, ei saa öelda, et mul igav oli. Igal juhul, peole läksin siiski, jõudsin sinna umbes 22.30 paiku. Rahvast oli väga palju ja koht ise oli väga suur. Aga ka seal ei viitsinud ma väga kaua olla, kuna pidulised olid kaunis purjus ja mina terav nagu vastteritatud pliiats. Muusika oli väga lahe, vanakooli muusika ja tantsida sai ka. Koju jõudsin täpselt kell 02.40, kuna metrooliinidel tehti hooldustöid ja ootasin üht metrood oma 12 minutit ja siis pidin veel istuma ümber teisele metroole. Väsinud olekuga on see väga närvesööv, eriti kui ainus mis mõttes on, voodisse heitmine.

Järgmine päev tundsin end terve päeva väsinuna, mistõttu jätsin ka jooksu vahele. Ei taha teha trenni tundega, et pean seda tegema, pigem otsustasin, et on targem lihtsalt päevake vahele jätta. Hommikul tehti meile suur tuur campuses ning räägiti Taani kultuurist, taanlastest endist ja eripäradest. Päris põnev oli. Õhtul oli meile plaani sokutatud Taani folk dancing, mis oli päris vahva! Alguses vaatasime, kuidas vanad taanlased rahvariietes keerutasid ümber üksteise ja astusid kaks sammu sisse ja sama palju välja orkestri saatel. Hiljem ronisime kõik oma 200kesi põrandale, moodustasime 2 ringi ja hakkasime tantsu vihtuma. Asi oli kaunis keerulisem kui esialgu tundus ja võttis võhmale ka korralikult. Väga vahva kogemus oli! Peale tantsu ei tahtnud ma otse koju minna, kuna olnuksin puhta üksi kodus, saatsin Kristale sõnumi ja läksin tunnikeseks tema juurde istuma. Vaatasime filmi ja lösutasime. Mõnus oli. Peale kella 23 jõudsin koju, vaatasin veidi telekat (ilmselt maailma kõige naeruväärsemat saadet, Million Dollar Listing).

Täna ärkasin kell 9 ja tulin kooli Student to Student sessioniks. Päris palju huvitavat infot anti seal nii elamise, linna uurimise kui ka ostlemise kohta. Sellele järgnes väike ülevaade IT-valdkonnast Copenhagen Business Schoolis. Sai sealtki üht-teist kõrva taha pandud. Vaatasin oma tunniplaani ka järgi, põhimõtteliselt on mul ainsad vabad päevad vaid teisipäevad (nädalavahetused ka), küllaga on aineid, mis osadel nädalatel üldse ei toimu.. natuke keeruline süsteem. Ja siis sain teada, et mu hispaania keele eksam toimub jaanuaris, mis tähendab, et on võimalus, et pean kodust jälle siia tagasi tulema varem, kui plaanisin. Loodan, et nad lükkavad selle kuhugi jaanuari lõppu. Täna kell 15, tunnikese pärast, on meil plaanis minna loomaaeda, see pidavat veel eriti vahva olema! Ja õhtul jälle pidu kohas nimega Park. Ilmselt on meil enne seda pisike istumine Caroline juures.

PS! Tänaseks olen Kopenhaagenis viibinud 2 nädalat. Kui aeg nii kiiresti ka edaspidi läheb, olen kiiremini jälle kodus, kui arvasin.

Eakad taanlased tantsu vihtumas

... ja meie tantsimas

Uuel nädalal uue hooga

Sel nädalal on meil kavas Introduction Week. Taas üks tihe-tihe nädal. On tegevusi hommikuti ja samamoodi õhtuti. Kogu sissejuhatus lõpeb laupäeval suurejoonelise õhtusöögiga. Ja sellest järgmine nädal, muide, on mul puhta tühi, kuna õppetöö algab mul alles 6. septembril. Tõesti ei tea, mida oma ajaga ette võtta.. joosta ka ju terve päeva ei kannata.

Üleeile veetsin oma 3 tunnikest koolis arvutiga, kuna mul kodus hetkel internetti ei ole. Oli asju ajada, viimaks said aetudki. Ja tänaseks on jälle üht-teist ajada. Peale seda sain veidi enne kella 7 õhtul Carolinega kokku, haarasime 7 Elevenist kohvid ja istusime maha ja muljetasime. Mõnus oli. Ainult viimaks, kui päike pilve taha läks, hakkas kaunis külm. Läksime lahku peale kella 8, tema läks sõbranna juurde, mina aga koju. Jõudnud koju, leidsin, et miskit tarka mul niikuinii teha pole. Läksin jooksma. Oh, oli mõnus. Duši all käidud ja söönud kerge õhtusöögi, vaatasin filmi "My Architect", lugu kuulsa arhitekti Louis Kahni pojast, kuidas viimane üritab leida sidet oma kadunud isaga läbi tolle arhitektuuriliste meistriteoste ja inimeste, kes temaga töötasid. Kusjuures, kas teadsite, et Louis Kahn sündis Saaremaal, Kuressaares ja emigreerus sealt 1905. aastal, 3 aastasena? Mulle meeldis. Magama läksin pisut peale keskööd.

Eile ärkasin kerge üllatusena üles juba kell 9. Laisklesin mis ma laisklesin veerand tunnikest voodis, suutsin end viimaks üles ajada ja enne hommikusööki jooksma minna. Ilm oli superilus! Päikeseline ja soe. Eile tegin esimest korda intervalltreeningut. Uuuuuuhhh, kui raske oli! Aga hakkama sain. Homme jälle see hirmus intervall, täna ilmselt lihtsalt pool tunnikest sörki, seda loomulikult kui ilm lubab, kuna kogu elu keerleb ilma ümber. Peale jooksu oli kõht kaunis tühi, täitsin ta munaga ja kallasin peale tassi kohvi, kõik sai korda.

Kella 11 paiku seadsin sammud kodunt välja ajutist elamisluba taotlema. Pidin täitma ankeedi ja veidi ootama, kuna inimesi oli suhteliselt palju, kuid umbes kella 13 paiku olin vaba. Elamisloa peaksin saama 2-3 nädala jooksul ning alles siis saan nn isikukoodi taodelda. Kuna külmikus oli minu riiulitel väga nutune seis (3 muna, tilk kohvikoort ja või), pidin käima ka poes. Ostsin mõnusa varu jälle valmis. Ebameeldiv oli see, et tolles poes, kus käin, töötab üks eriti nõme mees, kes peaaegu alati mind röövib. Täna lasi ka mu 2 munakarbi asemel läbi 3, miinusesse oleksin jäänud 18 DKK võrra. Küsisin tagasi. Ühe korra röövis ta vist mind veel, aga siis ei pööranud ma sellele tähelepanu. Nüüdsest teen seda igakord kui ta mu kassiir on. Ebard.

Ahsoo, pärastlõunal pesin ka esimest korda siinse aja jooksul oma pesu. Oli ikka korralik hunnik küll, aga nüüd on kõik puhas. Hurraa!

Eile toimus meil Introduction Weeki raames ka üritus Meet & Mingle, kus tutvusime vahetusüliõpilastega. Loomulikult, kui pidin kodunt lahkuma, sadas kõige hullemat vihma üldse ja 2 minuti jooksul olid mu teksad nii märjad, nagu oleksin vannis mõnusa kümbluse teinud ja tennised, mis on tänagi veel niisked, olid 100% ulatuses läbi vettinud. Aga üritus, ülesehituselt nägi asi välja nagu speed dating.. ilma kohtinguta. Kõlab põnevalt, aga 2x45 järjest rääkimist, 6-7 minutit inimese kohta, tüütas ja väsitas viimaks ära. Rahvast oli jälle palju ja sai mõnede huvitavate karakteritega vestelda. Koju jõudsin umbes kella 23 paiku, läksin peatselt peale hambapesu magama.

Täna läksin pärastlõunaks kultuuripäevale. Kui silma lahti tegin kell 9, oli ilm jälle imeilus. Kui voodist tõusin kell 10, sadas vihma. Kui lahkusin kodust 11.30, sadas nagu oavarrest. Jõudnud kohtumispaika, paistis päike. Uskumatu... Igaljuhul, nägime linna, väga lahedaid kohtasid. Aga meie tuur lõppes varem, kuna tuule ja vihma kooslus oli nii talumatu, et otsustasime otsad kiiresti kokku tõmmata. Täna õhtul on meil taas kavas pidu, kuid see on alles kell 22, kui ilm veel kannatab, lähen kodus kiirele ringile ja loen ehk pisut raamatut või midagi. Keha eest tuleb hoolt kanda ju :)

Danish Crash Course on selleks korraks läbi

Mul on kurb meel teatada, et päikeselised ilmad Kopnehaagenis on oma aja ära elanud. Meil on õnn oma nahal taas tunda agressiivseid vihmapiisku. Kurb. Samas, keda ilm enne kuidagi peatanud on, eksole? Vihmavari pihku ja elu läheb edasi.

Nõndaks siis. Reedel sai läbi meie taani keele kursus, rõõm tõdeda, et olen nüüdseks omandanud mingisugused baasteadmised taani keelest. Eriti hea meel on mul, et ei pea enam tükk aega iga hommik ärkama üles kell 7 hommikul või veel varem. Peale kursust käisin poes, ostsin mune ja läksin koju. Kuna mul oli enne õhtust pidu piisavalt aega, käisin jooksmas. Mõnna. Kell 19.30 oli meil kokkulepitud kohtumine neidudega, läksime enne pidu Caroline juurde istuma. Kella 22ks läksime peole. Pidu oli vahva, hirmus palju inimesi oli. Lahkusime peolt Krista ja Fabiennega kella 1 paiku, käisime poes, ostsime veidi süüa ja istusime maha, et kõhtu täita. Koju jõudsin veidi enne kella 2, mu kaaselanikke ei olnud kodus, mis oli hämmastav. Hiljem kuulsin neilt, et saabusid koju alles kell 6 hommikul. Ja mina üritasin veel ekstra vaikselt oma asjadega öösel ühele poole saada.

Laupäeva hommikul ärkasin üles ja vedasin end uuesti välja jooksma. Joostud, hüppasin duši alt läbi ja tegin endale hommikusöögiks.. omleti. Haha! Deborah, Krista ja Fabienne kutsusid mind randa istuma, kuhu peale hommikusööki tõttasingi. See on kõigest 15min kõnni kaugusel mu kodust. Koju jõudsin jälle veidi enne kella 16, sõin kiiresti ja läksin Krista juurde, kuna meil oli kavas Harry Potteri maraton. Kõik teised neiud on äärmiselt kursis kõigi filmide ja raamatutega, mina häbiplekina olen lugenud 5 raamatut ja näinud 2 filmi. Vaatamata sellele, et jõudsime ära vaadata kõigest 2 filmi, oli meil maru vahva. Kahe filmi vahepeal tegime ka õhtusöögipausi. Ilmselt jätkub maraton peatselt.

Täna ärkasin üles alles kell 12. Kogu tihe programm selle nädala jooksul annab end mõnusalt tunda. Kuna pilku aknast välja heites nägin taas vihmast ilma, eivaevanud end jooksma minemisega. Kui veidi paremaks läheb, lähen ehk hiljem. Küllaga mõtlesin, et alustan oma intervalltreeninguga sel esmaspäeval. Mul on suhteliselt palju vaba aega tulekul, trenn sinna sisse lülitada on hea mõte. Homsest hakkab meil Introduction Week, kus on jälle palju tegevust ja siis peale seda algab õppetöö. Usun, et järgminegi nädal on sama vahva kui see.

Tõestus mu taani keele pädevusest

Viimaks ometi.. pilt mu armsast ja tavapärasest omletist :)

Mu regulaarne jooksukoht

Tuulepark

Peol Nouvel'is

Krista ehk Belgia

Amager Strand

Harry Potteri õhtu, pane tähele, et keskmine neiu

hoiab enda käes Tallinna-nimelist kommikarpi :)

Christiania ja jazz

Vau, mis päev! Eilne taani keele kursus ei olnud nii vahva, kui kolmapäeval, aga siiski okei. Peale kursust hüppasin kiiresti toidupoest läbi ja täiendasin oma kurgi- ja jääsalativarusid. Koju jõudsin suhteliselt vara, kella 14 paiku. Panin endale spordiriided selga ja läksin 30-minutisele ringile. Vauhh, kui hea! Ma ei olnud jooksmas käinud umbes 2 kuud, kuna kui töö ihopis sain, ei olnud Hawaiil enam palju aega ja hiljem kui oli aega, oli mu jalg vigastatud. Seega oli imehea end liigutada. Mu maja juures on rand! Jooksin sinna, väga lahe oli! Sama marsruut on paanis ka täna, kui koju jõuan.

Käinud jooksmas, sõin lõpuks ometi lõunat.. kell 16. Aega napib, et süüa. Keerasin loomulikult kokku oma regulaarse ja legendaarse omleti. Mmm. Christianiasse pidime minema kell 18. Leppisin Carolinega kokku, et saame kell 17 kokku, võtame kohvi ja istume kuskil, kuna eile oli imeline ilm! Uskumatu! Ja tänagi on! Väga mõnus oli. Christiania ise oli nagu suur agul, ma pole väga midagi sellist näinud. Inimesed olid väga teistsugused ja nägin esimest korda elus tänavat, kus mõlemal pool on üles pandud telgid, kus müüakse lihtsalt avalikult marihuaanat ja hašišit. Väga veider. Ja aroomidki olid vastavad igal pool. Aga seal oli ilus ala ka, kuna seal keskel on suur järv. Seal oli väga ilus.

Peale Christiania külastamist läksime Copenhagen Jazz House'i. Kuulasime üht gruppi nimega String Swing, jube, jube hea oli! Tõesti oli hea! Kontsert lõppes umbes 22.30, peale mida läksime koju. Kokkuvõtlikult oli väga lahe päev, jazzkontsert oli nagu täpp i peal.

Täna on meil kavas minna peole klubisse Nouvel. Ei saa väita, et maru peotujus oleksin, aga minemata ka ei saa jätta, kuna kontaktide loomine on päris oluline hetkel ja ilmselt on seal siiski ka vahva. Ülevaade ka sellest lähipäevil :)

Kohalik elanik rääkis meile ajaloost.. samal ajal,

kui kanepit tõmbas

Banana House Christianias, kus absoluutselt kõik on tehtud

taaskasutatud materjalidest ja isegi vihmavett taaskasutatakse

Copenhagen Jazz House'is Krista ja Fabiennega

Publikut oli palju

String Swing

Mina ja Krista

International Buffet

Eile oli meil crash course'i 3. päev. Uskumatu, aga eile tundsin isegi, et omandan midagi ja et taani keelt ei olegi võimatu ära õppida. Tegelikult isegi hakkasin mõtlema, kas peaksin taani keele lausa ühe kursusena võtma. Ma olen siin siiski ju terve aasta, tuleb igati kasuks ja üks keel lisaks ei tee kunagi paha, pigem töötab igati mu kasuks.

Peale keelekursust oli mul veidi asju ajada. Esimesena läksin ja tegin endale metroo kuukaardi. See on kasulikum, kuna hetkel, kui meil on õhtuti ka igasugu tegevused, kasutan metrood väga palju. Arvestades, et sõidan hommikul kooli, siis vahepeal koju ja siis uuesti tagasi õhtusele üritusele ja hilisõhtul koju, läheb mul tavaliselt päevas vaja 3-4 piletit. Elan 3. tsoonis, seega on 10x kaart mulle 175 DKK, kuukaart aga 450 DKK. Kümne korra kaardi kasutaksin ära mõne päevaga, seega on kuukaart igati hea ost. Selleks pidin minema tegema endast passipildid ka, see maksis ka veel lisa 100 DKK. Pildid tulid loomulikult meeldivalt kentsakad, nagu ikka. Teinud kuukaardi ära, läksin endale madratsit ostma. Otsisin internetist üles lähima Jyski ja läksin seda kaart kaenlas otsima. Olgu mainitud, et pidev vihmasadu ja meeletult hõõruvad kingad ei teinud asja üldse kergeks. Viimaks sain oma madratsi kätte, aga rännak koju oli raske, kuna mu kingad tegid tõsiselt meeletult haiget.

Koju jõudnud, keerasin veel ühe omleti kokku, täitsin kõhtu ja lebasin veidi, kella 6ks läksin uuesti kooli International Buffet üritusele. See oli tõesti vahva üritus. Osalejaid oli oma 200 ja enamik tõid endaga kaasa ka oma rahvusele omast toitu. Toitu oli meeletult palju ja mu kõht oli nii kohutavalt täis, et hirmus raske oli viimaks olla. Aga toit oli küll suurepärane.

Peagi lahkusime sealtki ürituselt ja käisime poest läbi, võtsime pudeli veini ja läksime sakslanna Fabienne ühikatuppa aega veetma. Sealgi oli üliülitore! Meid oli kokku 6, seltskond on meil väga lahe. Sellepärast jõuangi kogu aeg koju enne keskööd. Kvaliteetaeg :)

Täna on meil õhtuks plaanis külastada Christianiat, hipipiirkonda Kopenhaagenis, mis on veidi räpane ja hulkuvate koertega ja värki, aga pidavat olema väärt vaatamist. Sinna üldiselt ei soovitata üksi minna, õnneks läheme suure grupiga. Kuna täna on imekombel Taani kohal pilvitu taevas ja päike paistab, lähen ilmselt enne õhtust üritust jooksmagi. Hurraa!

Palju, palju süüa

Õhtu lõpetasime Fabienne juures

Mõnus!

Nõnda, eile oli siis plaanis meil paadisõit kanalil ehk korralik ülevaade Kopenhaagenist. Kogunesime kohtumispaigas kell 18. Meile on korduvalt toonitatud, et ei tohi mitte mingil juhul hiljaks jääda. Küllaga nagu esmaspäevalgi algas üritus 10 minutit hiljem, hakkas tänagi paat liikuma 30 minutit hiljem. Irooniline. Tuur ise võttis aega umbes 45 minutit ning paadil oli meiega kaasas giid, kes kõigest kenasti ja põhjalikut rääkis. See oli tõesti väga tore. Mis kõige toredamaks asja tegi, oli see, et esialgu paati oodates silmasime suurt ilma katuseta alust ning kuna Kopenhaagenis on ebardlikult halb ilm (vihmane ja augusti kohta erakordselt külm), tundus see kõike muud kui meeldiv. Küllaga kui meie paadikene ette seilas, oli sel meie rõõmuks katuski, seega tuur oli väga meeldiv.

Peale tuuri ennast meile miskit muud planeeritud ei olnud. Kuna paigal istudes hakkab ikka külm, oli paadist lahkudes külm meil korralikult naha vahel. Tegin ettepaneku minna ja võtta kuskilt ämbritäie kuuma kohvi. Läksime neidudega ühte kohvikusse, istusime maha ja jõime kuuma jooki. See oli hea. Nad sulgesid kell 20, mistõttu peagi liikuma hakkasime. Enamik meist läkski peale seda koju, aga Caroline pakkus, et võin temaga ühineda, ta sõbrannal, kes õpib ka CBS-is CEMS raames, oli koos oma kursusega ühes baaris oleng ning Caroline mõtles niisama läbi minna. Mõtlesin, et niikuinii suurt miskit tarka teha pole ja läksin inimestega tutvuma. Ka seal oli lahe! Võtsin ühe õlu ja tundsin end osana suurest ja toredast seltskonnast. Lahkusin pisut peale kella 22, kuna täna õhtul on meil kavas International Buffee, kuhu iga vahetusüliõpilane peab midagi maitsvat ja oma rahvusköögile tavast kaasa tegema. Minu valikuks said kaeraküpsised, mida pidingi sõitma koju tegema. Lõplikult sain nendega ühelepoole peale keskööd. Ilmselt tulid need maitsvad, kuna prototüübid, mida oma majarahvale pakkusin, kadusid taldrikult paari silmapilguga. Loodan, et tänaselgi üritusel need kaubaks lähevad.

Kui kõik üritused on vahvad nagu tänanegi õhtu, tõotab mul tulla küll vahva aasta. Fingers crossed! :)

Paadireis

Mu kaeraküpsised

Tänane märksõna: vihm

Vihm on vallutanud Kopenhaageni. Alates laupäevast on siin suhteliselt järjekindalt sadanud ja paar välgatustki on vihma hulka ära eksinud. Täna näiteks on terve päeva lihtsalt ainult sadanud. Alates kella 8st hommikul, kui toast välja astusin kuni siiani, lakkamatult. Kõige ebameeldivam on hetkel tõsiasi, et tänaseks õhtuseks ürituseks on meil ettenähtud paadisõit kanalil.. loodan siiralt, et selleks ajaks keerab see võimas seal üleval kraanid kinni.

Väike ülevaade ka eelnevatest päevadest. Pühapäeva õhtul kolisin ühest taanikodust teise. Esialgu pidi see teine kohtki olema ajutine, kuid majarahvas pakkus mulle lahkelt välja, et saan üürida nende kasutult ja tühjana seisvat tuba ja seda kõigest 1700 DKK eest kuus, mis on vaieldamatult odavaim pakkumine siiani. Võtsin sõnasabast kohe kinni ja nüüd võin uhkelt öelda, et mul on Taanis kodu. Tore, et inimesed on abivalmid ja vastutulelikud! Mul on siiani ikka kõvasti vedanud.

Eilsest hommikust hakkas mul nädal aega kestev taani keele kursus. Issand halasta, kui jõle keel! Liialdamata, paranormaalne hääldus + fakt, et kirjapilt ja hääldus ei kattu mitte mingil määral on lihtsalt frustreerivad. Aga sellele vaatamata, pingutan, et suhtlustasandilgi järgneva aasta jooksul hakkama saada. Miski pole võimatu. Täna õppisime näiteks muu hulgas, kuidas öelda stupid bitch, see on dumme kælling! Väga kasulik :)

Minu keelegrupis on väga lahedad inimesed, kellega eileõhtusel jalgpalli ürituselgi koos olin. Lisaks nendele oli veel neidusid Saksamaalt, Šveitsist ja Hollandist koos meiega. Kuna antud üritus oli veidi igav (ainus, mis oli üsna meeldiv, olid seal pakutavad Taanile omased hot dogid), otsustasime peagi käia poest läbi, osta veini ja minna parki istuma. Mõeldud, tehtud. Istusime, rääkisime, väga tore oli. Suurem osa seltskonnast otsustas veidi enne kella 22 lahkuda, mina ja šveitsineid Caroline jäime aga edasi istuma ja läksime alles siis sealt ära, kui oli tõesti nii pime, et vaevu nägime astuda. Õigel ajal läksime ka, kuna 30 minutit hiljem pandi pargiväravad lukku.. päris põnev olnuks öö pargis veeta iseenesest. Koju jõudsin umbes 23.30. Jumal tänatud, et metroo siin 24h sõidab.

Nagu mainitud, ootab meid täna ees paadisõit kanalil. Kuna metroo ei ole siin maailma odavaim, otsustasin, et ei sõida vahepeal koju, vaid teen oma aega parajaks blogi kirjutades ja muid asju tehes. Praeguse seisuga, kell 14.30 päeval, ei ole olukord väljas muutunud ning vett kallab endiselt nagu peenest Grohe dušist.. maksimum survega, kuna väljas kipub lausa kergemat sorti tormiks asi pöörama. Fototõestus allpool.

Meie FAIR TRADE vein! :)

On the spot - selle laua tagant kirjutan praegu

Tõestus Taani ilmast

Christianshavn

Mingil põhjusel kipub olema nii, et väljaspool Eestit on igal pool nädalavahetusel elu seisakus. Kui kodus oled harjunud, et poed on 23ni lahti ja kõik tõmblevad laupäeval-pühapäeval, siis mujal ei vaevu keegi väljaspool tööpäeva lillegi liigutama. Iseenesest ju mõistetav ja loogiline, aga seetõttu on hetkel suhteliselt mõttetu korteritki otsida.. tagasisidet ei saa nii või naa.

Täna peale ärkamist ja hommikusöögi valmistamist ning kohvi rüüpamist hüppasin jälle ratta selga, et visata pilk peale ilusale Christianshavnile. See on 3.43 km² suurune tehissaar Kopenhaagenis, mis loodi 17. sajandi alguses ja mis oli esialgu eraldiseisev linnakene, aga hiljem liideti Kopenhaageni hulka. Kui 20. sajandil oli see töölisklassile omane piirkond, siis 1970ndatel aastatel sai ta boheemlasliku imago ja on nüüd übercool ja moodne linnaosa, mille elanikud peavad end pigem christianshavnlasteks kui kopenhaaglasteks. Väga lahe koht on see, mõnus oli rattaga ringi sõita ja jälle minu jaoks uut osa linnast näha. Natuke kehv ilm oli siiski, vihma tibutas, aga pisuke vihm mind ei heidutanud.

Tagasisõites lasin taas oma intuitsiooni käiku ja sõitsin kuhu jumal juhatas. Ma pean veel korra mainima, kui lahe ja mõnus on sõita jalgrattaga, kui linn on täis jalgrattateid ja tingimused on suurepärased. Ja kui keskkonnasõbralik ma veel olen niimoodi! Whhooa!

Pärastlõuna ja tegelikult kogu ülejäänud päeva veetsin kodus. Plaanisin minna jooksma, aga ilmataat sättis väga mugavalt mu plaanile kiuste ette takistuse. Hakkas sadama ja välku lööma. Mis kestab siiani. Ilmselt ei olnud veel hea mõte minna jooksma, ehk oligi nii ette nähtud ja saan päevakese veel oma veidi sinisele hüppeliigesele rahu anda. Aga kauaks seda rahu enam ei jätku, jalad kibelevad pisikesele ringile minna.

Ahsoo, ma ei tea, kuivõrd mu kulinaarsed katsetused kedagi üldse huvitavad, aga õhtusöögiks tegin endale eriti täidlase, mõnusa ja maitsva omleti kana, kurgi ja idudega. Tean, mida hommikulgi nüüd süüa tahan, hihi :)

Vor Frelsers Kirke (The Church of Our Saviour)

13 ja reede jalgratta kuningriigis

Mitte, et tänase kuupäeva ja nädalapäeva kombinatsioon mind kuidagi mõjutanud oleks, aga see kooslus mõjub alati kuidagi müstiliselt.. või siis lihtsalt teistmoodi, kuna olen kergelt ebausklik. Täna ärkasin üles kella 9 paiku, istusin ja puhkasin niisama ning kella 11 paiku viskasin kaardi kaenlasse ning hüppasin ratta selga, et sõita kooli International Office'isse oma tervituspakikesele järgi. Naljakas on see, et olgugi, et sul on kaart, ei ole sellest suurt abi, kuna jalgrattaliikluses olles ei ole palju aega kõigile tänavatele keskenduda ja lõpuks sõidad ikka sisetunde järgi.. kuidagi ju ikka kohale jõuab. Seda juhtus mul täna palju. Praktiliselt terve päeva sõitsin nii. Aga kooli jõudsin probleemideta ja oma asjad sain kätte. Peale kooliskäiku käisin seal samas Frederiksbergi kaubamajas. Soetasin endale 10 taani krooni eest talveks käpikud, mis enne olid maksnud 60. Hea diil, ei saanud ostmata jätta, seda enam, et mul neid juba mitu talve järjest vaja on olnud.

Tagasisõit oli jälle põnev, kuna põhimõtteliselt ei olnud mul õrna aimugi kus olen, lihtsalt improviseerisin ja kui aega oli, vaatasin kaardilt ka üht-teist. Jõudnud koju, tühjendasin koti üleliigsetest asjadest ja puhkasin niisama tunnikese. Peagi tundsin, et tahaks ikka midagi teha.. seega hüppasin jälle ratta otsa ja sõitsin Nyhavni vaatama. See on 17. sajandil rootsi sõjavangide poolt ehitatud kanal, mis on ääristatud maru lahedate värviliste majadega ja kanalis endas on kümneid puust laevasid. Turiste oli hästi palju, aga see piirkond on väga, väga kaunis seal.

Näinud olulise osa Kopenhaagenist ära, sõitsin lihtsalt ringi kuju jumal juhatas. Ja sattusin taaskord Frederiksbergi, tõsi, natuke teise linnaosasse kui see, kus kool on. Ülimõnus oli rattaga seal ringi sõita. Põikasin sisse ka toidupoodi, et õhtuks üht-teist osta. Korvi sattusid jääsalat, idud, kanafilee ja tzatziki kaste kõige selle peale. Ja pudel rieslingut ka. Mida ma poes märkasin, oli, et absoluutselt igal inimesel järjekorras oli kaasas oma riidest kott, kuhu kaubad panna! Uskumatu! Respekt. Ja toiduained, mida enamik ostis, olid ka tervislikud. Ja nagu sellest veel vähe oleks, suurem osa inimestest kasutab igapäevase transpordivahendina jalgratast. Ja need jalgrattad on nii võluvalt vanad ja roostes, et mõjuvad maailma ilusaimatena. Ma olen vist paradiisis.

Poes käidud, võtsin suuna tagasi kodupoole. Sel korral oli tagasisõit juba märgatavalt kergem, kuna sõitsin kokku umbes 4 tundi täna rattaga, üht-teist pidi ju meelde jääma ka. Kodus valmistasin äsja ostetud kraamist maru maitsva õhtusöögi klaasikese rieslinguga. Nämm!

Nüüd on aeg minna patareisid laadima homseks seiklemiseks. Head und, Maarjamaa ja kaugemad sihtpunktid. Over and out.

Nyhavn

Mu luksuslik õhtusöök